|
Uhked vertikaalsed pulgad Karnaki templis |
Eessõna
Paar targemat matsi on kunagi öelnud,
et inimene on põhiloomuselt laisk ja parim motivatsioon tekib inimesel
õndsas mittemidagitegemise olekus. Sellele antiiksele teadmisele
tuginedes seadis paarkümmend ja hiljem enamgi viiruslike pasataudide ja
häälepuuduse käes kannatavat ning rängalt ületöötanud tegelast
veebruari keskel lennukinina Egiptuse poole. Nigu rändlinnud ja nemad
juba teavad, kuidas talve edukalt üle elada. Inimene loll kütab tuba ja
selleks teeb 20 päeva tööd pluss ületunnid, et oma tuba soe hoida ja ei
ole tulnud selle pealegi, et koliks talvekuudeks sooja päikese alla.
Etteruttavalt olgu siiski öeldud, et ka Egiptuses on muide talv ja
seekord õnnestus seda täiega ajastada ja elukutselised nahavähi toitjad
jäid pika ninaga. Seda enam jäi aega üle ja kultuuriprogramm juba
lahjaks ei jäänud. Kõigest aga järgemööda.
Geograafiatund ja ajalugu
Kunagi elasid seal targad inimesed, ehitasid kividest uhkeid asju, ajasid õlut ja veini ning kirjutasid
|
Tundmatu muumia ahistab lammast |
keerulisi lugusid, millest alles 19.sajandil läbi ühe
ülemäärasest kogusest veinist inspiratsiooni saanud prantslase abil
hakati aru saama. Aga mis tänapäeva Egiptus endast kujutab? Ligi sada
miljonit mussõlmani üritab valgeid ja ilmselt ka liigikaaslasi petta,
tubadel pole aknaid, sitt voolab tänavail ja üle päeva tehakse pauku.
Õlut ei jooda, viina ei jooda, siga ei maitse. Soojendavad end vanade
egiptlaste hiilguse valgel, sest ega valge inimene neil nagunii vahet ei
tee, et kes on bin laden ja kes tutanhaamon. Ilmselt poolte eurooplaste
käest küsides, kes on Egiptuse president, saame vastuseks Tutanhaamon.
Ja selliste käest tulebki raha ära võtta, ses osas on mussõlmanid õigel
teel. Meiegi suudame osta kogu bussitäiega hunniku hoovist korjatud kive
ja oleme „kingituse“ üle hiljem hapude viinamarjade kombel rõõmsad –
oma lollust peab ju häbenema. Lisaks on murjamid ehitanud
rahateenimiseks külade viisi paksude mahutamiseks mõeldud
turismikülasid, mis veidi peaks meenutama euroopalikku elukeskkonda.
Meie maabume neist ühes,
|
Uskmatu rüvetab mošeed |
Hurghadas, Lilliländi nimelises hotellikompleksis. Ma
ei tea, kellega see omanik magas, et ta neli tärni välja sebis, aga
katus on siiski peakohal, vesi kõlbab munade keetmiseks ja tekk on suur. Mitmed
reisilised leiavad oma toast allakukkunud kliimamasina, tegemata
voodid, aga esmane paanika laheneb siiski edukalt. Selleks on külavanem
mõelnud huvitava sportmängu – joo 40 õlut ja hakkab hea ning valu
ununeb. Nimelt on Lilliländis all inclusive süsteem, mis teoorias lubab
ohjeldamatut kaanimist, kuid tegelikkus on veidi keerukam. Nimelt
valatakse janusele vaid kaks ühikut kärakat korraga ja seda suurema
pitsi mõõtu anumasse. Õlle korral on seal pool vahtu ja pool sooja
kaamli vedelemat väljaheidet meenutav ollus, mis viskab ikka väga
kiiresti närvid krussi. Õlle järel tuleb käia sagedusega iga kolme minuti
tagant ja selle füüsilise pingutuse juures kaob eelnevalt manustatud
kraadide mõju kiiresti. Täielik tühikargamine. Sarnane füüsiline
pingutus eelneb ka söömaaegade eel ja järel, sest söökla on rajatud
eluhoonetest ligi kilomeetri või isegi enama kaugusele ja see tähendab
iga jumala söögikorra jaoks parajat vantsimist. Vaadates kuurorti
tavapärase külalise kehaehitust, siis ei tee selline asutuste asetus
muidugi paha.
Söök
Kuurordi
söök on harju keskmine. Nälga ei sure, kui just gurmaan ei ole.
Parajalt kõikvõimalikku läga ja löga, kohvisaba on vaid mõne meetri
pikkune, venelaste kisa kannatab ka ära. Suurim resto on vist remondis,
seega tekivad parajad sabad, aga olles eelnevalt mänginud 40 õlle mängu, siis
on tundlikum
|
Kuninganna Mäkdonaltus II |
närv maha surutud ja nilbe huumor aitab järjekorras
ellu jääda. Mis siis suvitaja sööma peab? Riis, kardulas, mingi täidetud
paprikamoodi läga, üllatavalt palju salateid ja magusaks kõik sama
keeksi põhjale loodud koogikesed. Venelased laovad taldrikud kuhjaga
täis nii, et osa on lauda jõudes ammu põrandale kukkunud ja seejärel
suudavad oma paksudesse keredesse ehk kolmandiku ajada, ülejäänud jääb
järele või saavad vähemalt varblased oma kõhutäie. Mis kuradi pärast
peab endale sellise kuhja laduma, kui süüa sellest jõuad vaid osa?
Venelastele peaks kilekotid andma, saavad äkki kaasagi pakkida. Hiljem
baaris rullub lahti omapärane stsenaarium kui kaasavõetud
alkoholipudelit peab ettekandja Ahmed pudeliks, millesse külaline
ilmselt valab all inclusive alkoholi. Selline käitumine tundub seal
olevat tavaline ja arvake ära, milline rahvus sellist skeemi ilmselt on
enne rakendanud? Meile tundub see arusaamatu ja algul mõistame
teenindaja pahameelt valesti. Nagu ei oleks oma alkoholi tarbimine
lubatud, kuid asjad selginevad ja kaasatoodud kärakas on lõpuks igati
legaalne ja pälvib ka Ahmedi kiituse. Küsimusele, kas Ahmed ka ise
teinekord vembuvett on nuusutanud, mees küll siiski solvub. Samalaadne
vigurmõte kargas mul pähe, kui uurisin, kas sealihast sašlõkki ei saa
kuskilt, aga see tegi Ahmedile koledasti nalja, et mismoodi ma sellist
sitta saan süüa. Gurmaanide näljasurma lükkas edasi Lilliländi värava
taga toimetav kaladele spetsialiseerunud piimasaal, kus angerjaid ja
muid peeneid uimelisi võis süüa odavama raha eest, kui Nõmme turul
viidikaid müüakse. Müüakse ju turul ikka viidikaid?
|
Teadusemees on teinud eduka väljakaevamise |
Alkohol, eriti õlu
No kui 40 topsi ja
minimaalse sumina saamiseks peab kakskümmend korda jalutama, siis viskab ikka
fekaali (muide, fekaalidest tuleb ka hiljem detailsemalt juttu)
ventilaatorisse küll. Ei ole miskit meeldivamat kui pooleliitrise
õllepurgi suule tõstmine, esimene lonks ja mürisev mõnukorin
seedeelundkonnast. Selle inimliku hedonismi tagamiseks tuleb Egiptuses
natuke vaeva näha. „Õlut müüte?“ „Ei, see on keelatud. Oota paar
sekundit.“ Mitmed müüjad väljaspool kuurordi traataeda rullivad vaibad
kokku, avavad salalaekad ja voilaa, Stella nimeline 4,5 kraadine rüübe
tuleb nähtavale nagu vihmauss niiskest mullast. Hind ei ole just soodne,
ligi kahe euro juurde purgist, kuid naudingud maksavadki palju. Müüjad
teevad end huvitavaks, rääkides potensiaalsest 30-aastasest karistusest
vahelejäämise korral, kuid ilmselt on bisnis kooskõlastatud väljas
guljaitavate politseinikega ja kui just mitte sixpack, siis mingid
dollarid liiguvad ka korravalvurite rahakotti ja õlu vahutab edasi.
Igatahes suudame siingi Eesti kvaliteeti näidata. Kui tavaline Vene
joodik ostab korraga neli õlut, siis eestlane 8-10. Pälvime tubli portsu
kohalike tunnustust oma suutlikkuse üle. Viin ja rumm on kättesaadavad
ilmselt samadel meetoditel.
Raha, st.petmine ja koinimine
„Hei
mu sõber, väike kingitus! No money!“ „Ahah, noh, anna see kingitus siia
ja davai siis.“ „Oot oot, tule vaata mu igasugu ehedat käsitööd ka,
ilgelt haruldame kraam. 375 paundi? Mis, sitt hind vä? On jah, aga ma
pakun siis 200. Noh, mis sina pakud? 175? Ei ei, sa ei jäta mulle mitte
midagi ju. No
|
Tavaline Egiptuse bisnismänn |
teeme siis ära, 100? Ei taha ikka vä? Kuule, kao siis
minema loll valge, ära tagasi tule, sa oled loll“ Kauplemine antakse
araablastele vist emapiimaga või joovad nad kohe sündides kaamli oma,
aga see oskus on neil vajalik nagu meil õhtune õllejoomine. Emotsioonid -
pettumine, rõõm, abivalmidus ja hiljem ähvardamine on kogu Egiptuse
tänavakaubanduse märksõnad. Samas, selle nähtusega tuleb kokku puutuda
vaid turismiga seotud lõksudes ja turgudel. Niisama linnades keegi
midagi suurt müüa ei ürita ja ollakse rõõmsad, et mingi valge larhv on
nende maale tulnud. Langedes aga kohalikega kauplemisvahekorda, on
kindel, et suhu saad ikka sina. Meetodeid on mitmeid. Kokkulepitud hinna
juureski suudetakse kokkuleppest mööda minna, anda tagasi valesid
rahatähti, neid kiiresti liigutades. Erakordset mõnu ja teenistust pakub
kohalikele võimalus mängida valuutakurssidega. Kord on dollar väärt 9
kohalikku, siis 4 ja siis juba 14. Normaalne kõikumine, Rahvusvaheline
Valuutafond siin riigis tegutseda ei saaks. Pappi üritab küsida isegi
Hurghada lennujaama töötaja, kuigi lennujaamas on kümneid jootraha
pakkumist keelavaid silte. Selleks, et oma euro või dollar kätte saada,
sõidutab saabumisel kohvrivedaja meid jumala vales suunas ja hulga
kohvreid kärult maha pillates ligi veerand tundi, kuigi kohvri algsest
asukohast õige toani oleks olnud 45 sekundit. Kuradi ahv! Järgmine sell
üritas esialgsest kokkuleppest 10 kohalikuga kaks kahvanägu
marsruuttaksoga lähimasse linna teha kordi suuremat äri, andes 100 ühiku
asemel esmalt tagasi 10 ja seejärel väänates dollari kurssi vaid temale
arusaadavates ühikutes. Tekkis mõningane verbaalne debatt, füüsilise
sekkumise ärahoidmiseks leppisime poole väiksema juurdehindlusega, kuid
võitjaks jäi ju ikka murjam-taksist. Kuradi ahv! Aga noh, kaklemine
päevast päeva käib meie jaoks sentide pärast, seega erakordselt ei
tohiks asja südamesse võtta, terve Euroopa võtab ammu moslemitelt s..u.
Kultuur
Õllekultuurist
oli meil juba tänases loengus juttu. Vana-Egiptuse lihtrahvas kaanis
juba 3000 aastat tagasi ohjeldamatult õlut, nooblim rahvas hindas veini.
Ses osas võime meie ennast täna kindlasti
|
Erektsiooniteooria edukas tõestus |
kultuurrahvaks pidada, sest oskame lugu pidada veel
viinast, viskist, rummist, konjakist. Aga mingil perioodil hakkasid
egiptlaste naabrid veel rohkem jooma ja läksid seeläbi julgeks ning nii
tulid vaaraode maale poissmeeste pidusid pidama näiteks kreeklased,
makedoonlased, süürlased ja isegi juudid. Altpoolt viskas tänase Sudaani
aladel neegritel üle, et egiptlased nende kullakaevandusi tühjaks
kühveldavad ja tõstsid mässu. Liibüa poolt tuli ISISe eelkäija ja
egiptlaste õnnis õitseng lähenes lõplikule loojangule. Kreeklased ja
muud vändagängstrid tegid epitlannadale palju segaverelisi tittesid ja
nendest enam väärilist vaaraod ei tulnudki. Sellega oli vanaegiptlaste eksistents
lõppenud. Ajalootunnis õpetatakse möödunut natuke teisiti, aga juba
Putin teab, et Eestis võltsitakse ajalugu ja seetõttu pidasin siin
vajalikuks rääkida asjadest, nagu nad tegelikult olid. Kuid oma pika
ajaloo jooksul suutsid egiptlased luua väga muljetavaldava riigi, palju
vägevaid kujusid ja kivist püramiide ning käsitööoskused arenesid umbes
sama kiirelt nagu täna hiinlastel kõige järeletegemine välja tuleb. Meie
kultuuridelegatsioon külastas suuremal määral ülem-Egiptuse pealinna
Teebat, nüüdset Luksorit ja ei pidanud pettuma.Luksumine olla just
Luksoris
|
Nissi Vaarao vaatab kuidas orjad rapsivad |
leiutatud. Karnaki tempel, kus seinamaalinguid oli
nii Ramsese ajast kui ka Venemaa vaarao Vova oli seal olnud, lisaks oli
üks väheseid naisvaaraosid Hatsepsut püstitanud (inglise keeles on
ilus sõna „erection“) peeniselaadse pulga, mida nimetatakse obeliskiks.
Kuigi obeliskide püstitamise tehnoloogia on lõpuni ebaselge, tekkis siiski meie
õpetatud ringkondades uudne „erektsiooniteooria“, mille järgi
valmistati kivist monoliitne tõlv maapinnal, lohistati siis kuskile
mullahunniku otsa ja hakati pinnast alumise otsa alt ära kraapima. Selle
tulemusena tekkis tõlvas erektsiooni meenutav protsess ja obelisk
tõusis kenasti kikki. Kui ta oli saavutanud vertikaalse asendi määral,
et ta suutis ise püsti püsida, oli obelisk valmis. Hatsepsut sai ühe
juraka kenasti püsti, aga siis läks ahneks ja teine tõlv sel moel enam
ei kikkinud ja nii ta seal nüüd vedeleb, lasknuna longu ulja pea.
Peenise kummardamise vaatenurka egiptoloogid millegipärast ei jaga, aga
vaadates samalaadset kultust idamaades, ei tohiks seda siiski kõrvale
heita. Kultuurilaksule Karnakis järgnes gurmeelõuna, mille tõenäolistest
järelmõjudest kirjeldab üks järgmine peatükk. Niiluse vesi sillerdas ja
voolas Vahemere poole, kui kultuuritegelased suundusid
|
Vaarao Niss FIE ja Kuninganna Nehverditi |
külastama Surnute linna ja selle suurimat aaret,
Kuningate Orgu. Sinna on maetud ligi sada vaaraot, midagi Metsakalmistu
moodi või Moskvas täidab samat otstarvet Punane väljak oma Kremli
müüriäärse alaga. Kuigi Putin ilmselt loodab kohta Lenini asemel
mausoleumis, on siiski veel lootust, et ta enne loomulikku lõppu kuskil
seina ääres varem lõpetab ja see ei ole siis Kremli müür. Igatahes oli
kuningate org väga mastaapne koht, jääb vaid ettekujutada seda kuumust,
mis seal soojematel päevadel võib valitseda. Hauakambreid on avatud
mitmele maitsele, enamus on üllatavalt ruumikad ja vaaraodel oli ikka
alati tööhõive tagamiseks lahendus olemas ning kõik töötud aeti šefile auku kaevama. Auk tuli ju veel täis joonistada ja uskuge, see ei
ole sama, mis kiri „Hui“ või „Mihkel Roogna on rets“ kuskil Sõpruse
pst.171 maja seinal. Kuigi naisi Vana-Egiptuses üldiselt austati
(meenutage Hatsepsuti ja tema obeliski), siis miskipärast maeti kuningannad kuskile mujale ja see ei pidanud pooltki nii võimas vaatepilt
olema. Muide, egiptlaste jaoks oligi pärast surma elu olulisem, seega
vaevalt kuningannad sellest erilist kodutüli tegid ja lasid vanamehel
siiski mõnusalt veini ja õlut kuldse maski taha lasta. Proovisime seda
hüve ka Nissi Vaaraole selgitada ja olime valmis kraapima talle
Kuningate Orgu väikese askeetliku hauakambri, aga Kuningas Niss FIE
lubas siiski kannatada oma rasket saatust maapeal edasi ja oodata peatse
uue vaarao sündi. Hauataguse elu naudingud on muide ka araablased täna
enda jaoks tähtsaks mõelnud. Mida rutem end õhku lased, seda kiiremini
neitseid näppima saab. Päeva lõpetame ühe naisvaarao templis, mida
parasjagu taastatakse ja kus 1997.aastal lasti binnlaadenite poolt maha ligi sada valgenahalist turisti. Sellest vahejuhtumist räägib meie väga tubli
giid Kaia igaksjuhuks alles tagasiteel Hurghadasse. Samuti saame
tagantjärgi vahetult peale Araabia kõrbe läbimist teada, et üldiselt
liiguti siin kõrbes terrori kartuses bussidega kolonnides, kuna esines teatavaid
vahejuhtumeid. Nüüd on rihm jälle lõdvaks lastud, oodatakse ilmselt
järgmist korda. Terrorit puudutades tuleb mainida, et asi kisub aina
hapumaks. Just meie visiidi ajal lõigatakse
|
Vanasti pidas see vend end Napoleoniks, nüüd olla Ramses |
naaberriigis Liibüas pead õlgadelt eriti võikal moel
kahekümne ühel egiptlasel ja Egiptuse õhuvägi pommitab seepeale ISISe
positsioone Liibüas. Ei ole lihtsad ajad ja aina hullemaks kisub. Kolm
reisiselli käivad vaatamata Keit Pentuse (tuntakse ka kui Autorollo)
hoiatusele siiski Kairos ja vaatavad püramiidi, ühte püramiidi veel ja
siis veel ühte, astuvad sisse Egitptuse muuseumisse, millest murjamid on
küll hindamatuid asju viimasel ajal pizduuli pannud ja saavad
järjekordselt petta papüüruse- ning lõhnaõliärides, kuid ütleme nii, et
Kairo on siiski vägev. Üldse on imekspandav, mis valemiga need kohalikud
lendurid oma sihtkohtadesse jõuavad, Egypt Airi pardaraamatus on kena
kaart, kus Helsinki asus näiteks Taimõri poolasaarel Siberis ja Tallinna
kohale oli joonistatud Berliin. Heil Hitler, venelastele see raamat
meeldiks oma meedias näitamiseks. Aga Kairosse ja tagasi saab jõutud,
pead kehade otsas ja pauku ka ei tehtud. Mõni päev hiljem plahvatavad
linnas jälle kahjuks pommid ja rätipead möllavad. Kahjuks suudavad
käputäis debiilikuid luua mulje sadadest miljonitest
|
Nii väike ongi vä? |
tublidest põliselanikest. Sama suudab ka üks venelane
kuurordis, kes algul meid euromaidaniks sõimab ja teisel õhtul mulle
pasunasse proovib sõita, kuna ma olevat sitt DJ ja ei mängi praegu head
mussi. See vend on kahetopsi poliitika kuidagi enda kasuks tööle pannud
ja väga tulemuslikult.
Fekaal24.eg
Tagasi
kultuuri juurde. Tagasiteel Luksorist teeme peatuse keset Araabia
kõrbe, laseme kahe paundi eest põied kortsu, kuid seedekulgla alles
alustab oma showd. Minna on veel tund, kuid rünnak maos on alanud.
Muutes küll asendit, mediteerides, proovides hea ja kurjaga, aga aina
hullemaks kisub. Peaks proovima vist veidi gaasilist osa pealt ära
lasta, aga see idee tundub kahtlane. Huvitav kumb on hullem, kas sittuda
end bussis täis või oksendada lennukis jõudmata haarata oksekotti.
Selline tõsimeelne ja üldhariv dilemma ei lase end kaua arutleda, sest
esimene võimalus kipub teoks saama. Pöördun üldrahvalikuks
kasutamiseks suletud bussi peldikusse ja karjun nagu rätipea end õhku
lastes Allah Akbar ja vajutan nuppu. Saab kiirelt kergem, kui siis
selgub, et selles peldikus küll vett ei ole. Kraanist küll voolab, aga
jääkidest vabanemiseks kogumisanumas sellest ei jaguks. Lisaks selgub
hiljem, et ruumi ventilatsioonisüsteem vabaneb oma aroomidest läbi
reisijatesalongi ja seeläbi on minu tegevuse tulemused kogu seltskonnale
selged. Häbinägu ees hiilin läbi bussi, kuid tagantjärgi tunnen ennast
targa ja ettevõtliku mehena, sest tuleb välja, et tagaridades oli
fekalismifanaatikuid
|
Mees oskab hoolitseda oma kõhu tervise eest |
juba kogunenud mitmeid ja õige sari plahvatusi alles
algab, kui buss Lilliländi nimelise peldiku ette keerab. Punasesse merre
voolas sellel õhtul, alanud ööl ja järgmisel hommikul palju orgaanilisi
väetisi. Allahil on ka aeg-ajalt kõht ilmselt lahti. Meditsiinil on
reisil suur roll. Ettevalmistunud reisimehed on kenasti kaasa võtnud
80-kraadised medikamendid, mida saab manustada söögi alla ja söögi
peale, hommikul ja õhtul, vahepeal lõuna ajal ka mošee taga. Allah on
mõistev! Üldiselt olen ma nüüd rahvusvaheline mees, kõhulahtisusega on
müratud juba kolmel mandril ja vähemalt viies riigis.
Tarkused tulevad
Et
mitte vaimult nõdraks jääda, oli kaasa võetud paar veel targemat meest,
kuigi palju targemaid annab muidugi leida. Siiski seekord veel
õnnestus. Esimesel õhtul tegelesime iseendaga, teisel meiega ja
kolmandal tegime juba suuri sõnu ja tegusid. Seltskonna kiituseks tuleb
öelda, et vaatamata
|
Rõõm uutest teadmistest |
enese tohutule tarkusele ja ajupotensiaalile suutsime
siiski ammutada veel need viimased teadmised, mis meil seni puudu olid.
Samas ruumis aga toimus veel nii mõndagi. Õhtusel perioodil, hämaruse
varjus, kui Allah ammu magas, hakkas juhtuma. Ühel koledal õhtul valiti
välja Miss Lillyland 2015, kus lavale sattus ka neiu Tartust, kellele
sisseviskaja noormees mingit võimalust kõrvalehiilida ei andnud. Meie
meespere oli paanikas, kartes Karini hilisemat kättemaksu. Kuid Karin
oli vapram kui binnlaaden ise, saades müstilise ovatsiooni isegi
konkureerivatelt venelastelt. Meie hulgas on naturaalne talent ja me
saame seda teada alles nüüd! Juba minu vanaema ütles, et ma karjuvat
nagu sada venelast, siis kuidas sada venelast tegelt kisavad, sain teada
alles nüüd. Ja ütleme nii, et nad karjusid oma mitmekülgselt andetu
Zeljoonaja Kuuritsa lihtsalt meie andeka Karini kõrval missiks. Oleks
sel võistlusel hiljem mingi kasvuhormooni tuvastamise kuseproov, siis
sellest see Kuuritsa läbi poleks saanud, aga kahjuks oli spordisaalis
vaid rummi- ja viskilett, õlugi oli selleks ajaks otsas. Seega, teine
koht oli meie ja edasi jätkus tantsukava vabas vormis.
Beduiinidele külla
Astusime
sisse Lilliländi rannal asuvasse uhkesse kontorisse, kus härra Zaid
pakkus meelelahutust mitmele maitsele. Zaidi uhke kontor koosnes ühest
kirjutuslauast rannaliival, aga paljukest siis äriajamiseks soojal maal
ikka vaja on. Zaid oli asjatundja ka peade mahalõikamise tehnikates,
mida ta
|
Kreisid beduiinid |
entusiastlikult mulle tutvustas. Igatahes suutis ta
meile pähe määrida neljarattaliste võrridega kõrbes kupatamise,
beduiinidele rahaviimise ja kaamlite näppimise. Ilma irooniata, kogemus
oli 25 dollarit igaljuhul väärt. Ligi 15 Yassir Arafatti meenutavad
tonti üle Araabia kõrbe mägede suunas kihutamas oli võimas vaatepilt.
Allah otsustas meile saata pilves ilma ja mõistliku jaheduse, törtsu
vihma tolmu taltustamiseks ja seeläbi sai seiklus mõnus. Kuningas Niss,
kes siinkirjutaja apetiitset ahtrit vist nillis, sõitis nii sabas, et
meenutas peale tuuri korraliku mudakaevanduse töötajat, aga see ei
lasknud tuju langeda. Beduiinid olid toredad, kaamlid viisakad ja tee
kuum. Täiesti arusaamatu on, millest nad seal vaid liivast ja kivist
koosneval maastikul elavad ja mida teevad. Siiski on täesti võimalik, et
samu inimesi võib „töövälisel“ ajal kohata näiteks Hurghada linnas ja
tegemist on korraliku näitemänguga. Aga on fakt, et päris beduiinid oma
elu suhtsarnasel moel siiski veedavad ja nii juba pikki aastasadu. Teine
tore küllaminek on Hurghadas külastada lähedalolevat samanimeliset
|
Vaaraod imevad |
linna, mis koosneb nii vanemast kui uuemast osast.
Omamoodi meeldiv kogemus on vestelda kohalike viisakate, kuid
uudishimulike inimestega ja vastata kümnetele „hellõudele“. Linnas on
palju mošeesid, mõned kristlikud kirikud ja turu ning kilomeetrite viisi
prügikäitlust eiravaid uulitsaid. Hea panoraamvaate saab nn. vanalinnas
El-Daharis asuvast liivamäelt, mis prügiga läbisegatuna tõuseb
mõneteist meetri kõrgusele ja pakub 360-kraadist vaadet üle selle
puhtakujulise araabia linna. Linna pääseb kuurordist taksoga, kuid
odavam on sõita valgete marsruuttaksodega, mis lakkamatult tuututavad ja
omale kliente otsivad. Soovitus on valmis panna täpne raha, et vältida
murjamitega hilisemat kauplemist. Petta saate ikka teie. Allah ei näe
midagi, tal on omad huvid.
No comments:
Post a Comment